Autode kokkupõrke vältimise süsteemid toimivad juhtpõhimõtte kohaselt, et isegi siis, kui eelseisva kokkupõrke vältimine on vältimatu, võivad õiged parandusmeetmed vähendada õnnetuse raskust. Vähendades õnnetusjuhtumi tõsidust, vähendatakse samuti vara ja vigastuste või elukadude kahjustusi. Selle saavutamiseks kasutavad kokkupõrke vältimise süsteemid mitmesuguseid andureid, mis on võimelised tuvastama vältimatute takistuste liikuva sõiduki ees. Sõltuvalt konkreetsest süsteemist võib juht siis hoiatada juhti või võtta otseseid parandusmeetmeid.
Miks on automaatselt kokkupõrke vältimise süsteemid rakendatud?
Valitsusasutused nagu NHTSA ja Euroopa Komisjon korraldavad lisaks kolmandate isikute organisatsioonidele regulaarselt uusi ohutustehnoloogiaid. Mõnel juhul ilmnevad kaalukad tõendid, mis osutavad uute inimeste elupäästmise tehnoloogia potentsiaalile. Muudel juhtudel on tulemused vähem veenvad. Kokkupõrke vältimise tehnoloogiad on hästi läbi viidud kontrollitud uuringutes ja IIHSi uuringud viisid kindlaks, et teatud eellastehnoloogial võib olla tagajärgede kokkupõrke vähendamisel suur mõju.
Euroopa Liidu uuringud on jõudnud sarnastele järeldustele ja Euroopa Komisjon võttis 2011. aastal vastu autode kokkupõrke vältimise süsteemi mandaadid. Kõnealuses otsuses kehtestati 2013. aasta tähtaeg, mille kohaselt kõik uued kommertsveokid tuleb varustada automaatse pidurisüsteemiga , kuigi autotootjad said kuni 2015. aastani kaasata tehnoloogia sõiduautodele. Seda silmas pidades on kõigil suurematel originaalseadmete tootjatel oma kokkupõrkest vältimise süsteemide tehnoloogiad, mis on saadaval nii ELis kui ka muudel turgudel.
Kuidas kokkupõrke vältimise süsteem töötab?
Enamik autos kokkupõrke vältimise süsteeme põhineb olemasolevatel tehnoloogiatel. Kuna need süsteemid vajavad eesmise servaga andureid, siis need sageli tõmbavad samu andureid samu andmeid, mida kasutatakse kohandatud kiirusepiiraja süsteemis. Sõltuvalt konkreetsest süsteemist võivad need sensorid kasutada radarit, lasereid või muid tehnikaid, et kaardistada sõiduki ees olev füüsiline ruum.
Kui see võtab vastu andmeid eesmise serva andurite poolt, viib kokkupõrkest vältimise süsteem läbi arvutusi, et teha kindlaks võimalike takistuste olemasolu. Kui kiiruse erinevus sõiduki ja ees oleva objekti vahel on liiga suur, võib süsteem olla võimeline täitma mitmeid erinevaid ülesandeid. Kõige lihtsamad kokkupõrke vältimise süsteemid annavad käesolevas punktis hoiatuse, mis loodetavasti annab juhi piisavalt kõrgetasemelist hoiatust pidurite avamiseks või tõkestamiseks takistusest.
Mõnedel juhtudel võib kokkupõrke vältimise süsteem ka pidurite eelkontrolli ette võtta koos automaatse pidurdamise või hädapiduri abisüsteemiga. See võib anda juhile olulise hulga pidurdusjõu, kui ta pedaali surub, mis võib tõhusalt vähendada õnnetuse tõsidust.
Mõned autode kokkupõrke vältimise süsteemid on võimelised võtma ka otseseid parandusmeetmeid. Kui üks nendest süsteemidest teeb kindlaks, et kokkupõrge on otsene, võib see pidurdada tõepoolest, mitte ainult nende eellaadimist. Muud süsteemid, nagu ABS ja elektrooniline stabiilsuskontroll , võivad siseneda ka sõiduki libisemiseni, mis võib aidata juhil sõidukit kontrollida.
Lisaks automaatsele pidurdamisele võivad mõned kokkupõrke vältimise ja prastkandmissüsteemid hõlmata ka järgmist:
- automaatsed turvavöö pingutid
- heads-up kuvarid
- öine nägemine
- adaptiivsed esituled
Kes pakub auto kokkupõrke vältimise süsteeme
Tänu kompromissi vältimise süsteemide efektiivsuse tõestusele, mis on ühendatud Euroopa Komisjoni volitustega, on kõikidel suurtel originaalseadmete tootjatel oma vastuseis kokkupõrke vältimise süsteemis. Need süsteemid ei ole tüüpiliselt kõigil mudelitel kättesaadavad ja mõned autod pakuvad ainult kokkupõrke vältimise süsteeme, nagu näiteks automaatne pidurdamine nende lipulaevadele või luksusmudelitele.