Iga kiht selgitatakse
Open Systems Interconnection (OSI) mudel
Open Systems Interconnection (OSI) mudel määratleb võrgustike raamistiku, et rakendada kihtide protokollid, kusjuures juhtimine läheb üle ühest kihist teise. Seda kasutatakse peamiselt tänapäeval õpetamisvahendina. See kontseptuaalselt jagab arvutivõrgu arhitektuuri loogilise progresseerumisega 7 kihti. Madalamad kihid tegelevad elektrisignaalidega, binaarandmete osadega ja nende andmete marsruutimisega võrkude kaudu. Kõrgemal tasemel käsitletakse võrgu päringuid ja vastuseid, andmete esitamist ja võrguprotokolle, mida kasutaja näeb.
OSI mudel oli algselt kavandatud kui võrgussüsteemide ehitamise standardne arhitektuur ja paljud tänapäeva populaarsed võrgutehnoloogiad kajastavad OSI kihilist disaini.
01 07
Füüsiline kiht
1. kihi korral vastutab OSI mudeli füüsiline kiht digitaalsete andmebittide lõpliku edastamise eest saatja (allika) füüsilisest kihist võrgu sidevahendist vastuvõtva (sihtmärgi) füüsilise kihi vastu. Layer 1 tehnoloogia näited hõlmavad Etherneti kaableid ja Token Ring-võrke . Lisaks on rummud ja muud kordajad standardseadmed, mis töötavad füüsilisel kihil, nagu ka kaabliühendused.
Füüsikalises kihis edastatakse andmeid füüsilise andmekandja poolt toetatava signaali tüübi abil: elektrilised pinged, raadiosagedused või infrapuna- või tavalise valguse impulsid.
02 of 07
Data Link Layer
Füüsilisest kihist pärinevate andmete saamisel kontrollib andmelink kiht füüsiliste edastusveadena ja pakettide bitti andmete "kaadritega". Andmebaasi kiht haldab ka füüsilisi aadresside skeeme, nagu näiteks Ethernet-võrkude MAC- aadressid, mis kontrollivad kõigi erinevate võrguseadmete pääsu füüsilisele andmekandjale. Kuna andmesidekiht on OSI mudelis üks kõige keerulisem kiht, jagatakse see sageli kahte ossa, "Media Access Control" alamkihiks ja alamkihiks "Logical Link Control".
03 07
Võrgukiht
Võrgutasand lisab andmesidekihi kihi ülemineku kontseptsiooni. Kui andmed jõuavad võrgukihini, uuritakse iga raami sees asuvat allika ja sihtkoha aadressi, et otsustada, kas andmed on jõudnud lõppsihtkohta. Kui andmed on jõudnud lõppsihtkohta, vormub see kiht 3 andmeedastuseks transpordikihi edastatud pakettidesse. Vastasel juhul värskendab võrgutasand sihtkoha aadressi ja lükkab raami tagasi alumisse kihti.
Marsruudi toetamiseks hoiab võrgukiht võrgu seadmete loogilisi aadresse, näiteks IP-aadresse . Võrgukiht haldab ka kaardistamist nende loogiliste aadresside ja füüsiliste aadresside vahel. IP-võrkude puhul toimub see kaardistamine aadressipõhise lahendamise protokolli abil (ARP) .
04 07
Transpordi kiht
Transpordikiht edastab andmeid võrguühenduste kaudu. TCP on transpordilüüsi 4 kõige sagedasem võrguprotokoll. Erinevad transpordiprotokollid võivad toetada mitmesuguseid vabatahtlikke võimalusi, sealhulgas vea taastamine, voolu kontroll ja uuesti edastamise toetus.
05 07
Seansi kiht
Sessiooni kiht haldab võrguühenduste käivitamise ja hävitamise sündmuste jada ja voogu. Layer 5-s on see üles ehitatud mitut tüüpi ühenduste toetamiseks, mida saab luua dünaamiliselt ja käivitada üksikute võrkude kaudu.
06 07
Esitluskiht
Esitluse kiht on OSI mudeli mis tahes osa kõige lihtsam. 6. kihi juures käideldakse sõnumandmete süntaksitöötluses, nagu vormingus teisendamine ja krüpteerimine / dekrüptimine, mis on vajalik rakenduskihi ülalpool toetamiseks.
07 07
Rakenduse kiht
Rakenduskiht varustab võrguteenuseid lõppkasutajate rakendustega. Võrguteenused on tavaliselt kasutajate andmetega töötavad protokollid. Näiteks veebibrauserirakenduses lisandub rakenduse kiht protokoll HTTP veebisisu sisu saatmiseks ja vastuvõtmiseks vajalikke andmeid. See kiht 7 annab andmed (ja saab andmeid) esitluskihist.