Ülevaade: Assistive Technology Professional (ATP)

Abistava tehnoloogia professionaal on teenusepakkuja, kes analüüsib puuetega inimeste tehnoloogilisi vajadusi ning aitab neil valida ja kasutada adapteeruvaid seadmeid. Need spetsialistid töötavad igas vanuses klientidega igasuguse kognitiivse, füüsilise ja meelega puuetega inimestele.

Sertifitseerimisprotsess

Initsiaalid "ATP" viitavad sellele, et isik on teeninud riikliku sertifikaadi Põhja-Ameerika Rehabilitatsioonitehnika ja Assistive Technology Society poolt, mis on professionaalne organisatsioon, mis edendab tehnoloogia abil puuetega inimeste tervist ja heaolu.

Sertifitseerimine aitab tagada inimese kvalifikatsiooni ja teadmisi ning tagab, et spetsialistid saavutavad puuetega inimeste abistamisel ühise kompetentsuse taseme tõhusamaks, märgib RESNA. Paljud tööandjad nõuavad nüüd ATP sertifitseerimist ja maksavad rohkem spetsialistidele, kes seda teenivad. ATP võib praktiseerida igas riigis, seni kuni ta säilitab sertifitseerimise professionaalse arengu ja pideva koolituse kaudu, mis on selles kiiresti muutuvas tööstuses eriti oluline.

Eelised ja nõuded

Inimesed, kes saavad kasu ATP sertifikaadist, hõlmavad neid, kes töötavad erilise hariduse, rehabilitatsiooni inseneri, füüsilise ja tööteraapia, kõne ja keelepatoloogia ning tervishoiu valdkonnas.

ATP sertifikaat nõuab eksami sooritamist. Eksami sooritamiseks peab kandidaat täitma hariduse nõude ja vastava töötundide arvu vastavas valdkonnas, ühes järgmistest valdkondadest:

Piirkonnad on kaetud

ATP on üldine sertifikaat, mis hõlmab laia valikut abitehnoloogiat, sealhulgas:

Eksamiprotsess

ATP sertifitseerimiskatseks on neljatunnine, viiekohaline, 200 küsimust hõlmav valikuvõimaluste test, mis hõlmab abistava tehnoloogia praktika kõiki aspekte. Eksam, mis nõuab taotlust ja 500-dollariline tasu, hõlmab:

  1. Vajaduse hindamine (30 protsenti): sh tarbijate intervjueerimine, dokumentide ülevaatamine, keskkonnategurid ja funktsionaalsete võimete hindamine, eesmärkide seadmine ja tulevased vajadused.
  2. Sekkumisstrateegiate väljatöötamine (27 protsenti): sh sekkumisstrateegia määratlemine; sobivate toodete, koolitusvajaduste ja keskkonnaküsimuste väljaselgitamine.
  3. Sekkumise rakendamine (25 protsenti): sh tellimuste läbivaatamine ja paigutamine, tarbijate ja teiste koolitamine, nagu perekond, hooldusteenuste pakkujad, haridustöötajad, seadme seadistamisel ja toimimisel ning edukusdokumentatsioon
  4. Sekkumise hindamine (15 protsenti): kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemuste mõõtmine, ümberhindamine ja parandamine.
  5. Kutsealane käitumine (3 protsenti): RESNA eetikakoodeks ja tava standardid.